Santoña

12.07.2012

 Plaan minna vaatama Santanderist idas olevat linnakest Santoña, oli väga hea plaan. Mis aga täna untsu läks, oli see, et fotoka mälukaart jäi arvutisse ja ma pidin läbi ajama vaid fotoka sisemäluga - tegin peamiselt vaid pisikesi pilte. Kõik muu oli täna väga suurepärane.

Kui siiani võis arvata, et päikest pole enam olemas, siis täna see kahtlus kadus ja hispaania päike säras taas oma tuntud headuses. Paljad olnud kehaosad said korraliku märgi külge, rõvedad kotirihmatriibud olen ka rinnale päevitanud.

San Martini kindlus, neid on seal rohkem, loe http://www.turismosantona.com/english/fuertes_baterias.php 

Plaanis oli leida 2 aaret ja selleks tuli ronida mäe otsa. Esimese leidmiseks oli vaja vähem ronida ja kohale viis asfalttee. Pildid tehtud sel teekonnal. Teise leidmiseks oli päriselt ka vaja mäkke ronida.

 Siin Napoleoni kindlus, see oli kinni, ka tee selle juurde oli kinni, aga et seal juures oli aare, siis oli vaja minna ja töömehed lubasid mind lahkesti mööda saamata aru, miks ma sinna minna tahan, kui see kindlus kinni on.

Järgnevad pildid tehtud aarde lähedalt kohast, kus viibides võtsin vastu Karini kõne teemal videokaart.

Edasine on juba teekond Monte Buciero otsa. Aarde kirjeldus siin http://www.geocaching.com/seek/cache_details.aspx?wp=GC1BZDM

 Algul oli kerge jalutamine mööda matkarada, kui mitte arvestada pidevat tõusu.

Raskemaks läks umbes 300m enne aaret, kus lõppes matkarada ja tuli hakata ronima, või tegelikult läks rada mööda kaljusid edasi ja mida kõrgemal, seda enam hargnes erinevateks harudeks, ehk siis igaüks läks ülesalla sealt, kus tal endal parem oli.

 Vaade ülevalt oli ... no ei ole sõnu - ütleme - oli ronimist väärt!

Kõrval teine mägi.

Allpool rada, mida mööda ülesse ronisin, ja vaba kapremonti vajav kinnisvara 

jaaa - sealt ma tulin - ja tegelikult on vast kolmandik veel minna

  

Peale ronimist sain end premeerida asfaltmaanteega, kus kedagi ei liikunud, siit olin tulnud ka ülesse.

mägi on kinni betoneeritud, et ei teeks rumalusi ja ei kukuks kellelegi pähe

Peaks vist olema Jumalaema monument 

 Järjekordne kindlus, Saint Charlesi vist. Alumistes koridorides olid end sisse seadnud matkajad telkidega. Üleval ka sai täiesti vabalt ringi luusida.

Taolisesse sotsiaalmajja vististi ei koliks. Telk on hea ja odav leiutis.

Saint Martini kindlus teiselt poolt. Samal ajal varbad merevees. 

Vaaaade uhkele hotellile ja Jumalaema kujule

See kõige kõrgem mägi seal taga ongi Monte Buciero ja seal tipus käisingi, peaksid paistma ka lipp ja rist.

Et mägironimisega läks arvatust rohkem aega ja vaeva, lükkasin Santanderi majaka külastuse viimasele päevale. Santoñas oleks tegelikult päris mitu päeva vaja, et kõik need matkarajad läbi käia linna ka näha jõuda - viimast ma peaaegu ei näinuki.
Pealinna saabudes võtsin poest poolteist kilo paraguayosid ja tulin hotelli blogima ja postkaarte kirjutama.